Ikea 50!

Täna täpselt 50 aastat tagasi avas Rootsi üks tuntumaid kaubamärke IKEA oma esimese kaubamaja Lõuna-Rootsis Älmhultis, kus Ingvar Kamprad viisteist aastat varem firmale aluse pani. IKEA loomise hetkel oli Kamprad, kelle initsiaalid annavad firma esimesed kaks tähte, vaid 17-aastane.

Tänaseks on IKEA rootslaste jaoks tõeline institutsioon. Perekonna veedavad nädalavahetusi IKEA kaubamajades mööblit silmitsedes-ostes, sest hinnatase on selline, et ostmata poest lahkuda tundub rumalus. Välismaal resideeruvad rootslased peavad IKEAt pooleldi saatkonnaks, kus aeg-ajalt lihapalle ja lõhet söömas käia. Paljude toodete nimed on senini rootsikeelsed ja võib vaid aimata, milliseid raskusi valmistab välismaalastele tootenimede nagu Äpplarö ja Skärpt hääldamine. Rootslaste eneseuhkust tõstab ka asjaolu, et IKEA kataloog on piibli järel maailma suurima trükiarvuga trükiste hulgas teisel kohal.

Kõige postiivse kõrval ei saa paraku märkimata jätta ka mõningaid küsimusi tekitavaid fakte. Nii näiteks on IKEA rahandustulemus väga hästi hoitud saladus. IKEA nime ja kontsepti omanik Inter Ikea Systems on registreeritud maksuparadiisis Hollandi Antillidel, mille vahendusel perekond Kamprad oma miljarditesse ulatuvaid tulusid kenasti maksuametitest kõrvale suunab. Ingvar Kamprad ise olevat aga tõeline ihnur, kes sõitvat ringi 15-aasta vanuse Volvoga ning kasutavat lendamiseks odavlennufirmasid.

Kui Lennart Meri veel elaks

Üks meeldejäävamaid lugusid Lennart Meri tempudest Eesti presidendina on ilmselt see, kuidas ta kamandas teda Tallinna lennujaamas oodanud ajakirjanikud lennujaama kempsu ning pidas seal seejärel pressikonverentsi. Nükke eesmärk oli tõmmata tähelepanu lennujaama väga viletsale seisule - ning eriti tualettidele, mille kohta isegi see elegantne sõna oli tollal sulaselge liialdus. Ei läinudki väga kaua aega mööda, kui lennujaamas tehti korralik remont ning tualette võib tõesti tualettideks kutsuda. Ning tagatipuks antakse kevadel lennujaamale veel Lennart Meri nimigi.

Kui Lennart Meri veel elaks, siis soovitaks ma tal järgmisel korral kutsuda ajakirjanikud Tallinna lennujaama ootesaali kohvikusse. Remonti selle ruumid ei vaja, küll aga vajaks tõsist renoveerimist sealne teeninduskultuur, mille aina halvenev maine ulatub välismaale, nagu ma Eestist naasvatelt tuttavatelt kuulen. Väidetavalt elab kohvikut pidav firma umbes 45% marginaali ja lennujaama juhtkonna soosingu juures nagu kuninga kass. Ehk oleks aeg saata neiud-teenindajad mõnele klienditeeninduskursusele ja tõsta nende palka? Eesti peamise õhuvärava - ning küllap kogu Eesti - mainele tuleks see väga kasuks.

It's showbiz, darling!

Ilmselt poleks maailmas riiki, mille telekanalites ei jookseks reality showsid, kus inimesed tänavalt võistlevad plaadilepingu, modellikarjääri või lihtsalt suure summa raha pärast. Kellestki saab automaatselt staar ning ülejäänud peavad leppima kaotusega. Kogemus näitab paraku, et enamik selliste teleshoude võitjatest vajub küll üsna kiiresti unustusevarju, kuid see pisiasi ei paista vähendavat saadete populaarsust.

Showbiz on murdnud end teleekraanilt ka tööturule. Näiteks hiljuti Stockholmis avatud Clarioni hotell kasutas uute töötajate leidmisel Iidoli (tuntud ka Eesti otsib superstaari nime all) mudelit, kus kandidaatidel paluti ennast zhürii ees kahe minuti jooksul tutvustada. 500 tööotsijat sai võimaluse enesest esmamulje jätta. Veegi populaarsemaks - ning superstaarilikumaks - osutus tehnoloogiakonsultantide ÅF personalikonkurss. Nimelt seadis firma üles lehekülje www.welcometothewall.com ning kutsus arvutihuvilisi end leheküljele sisse häkkima. Kokku proovis kätt 12 000 inimest, 1 400 said ülesandega hakkama ning 5 tükki võeti ka tööle. Mõnega neist on siinses pressis isegi intervjuud ilmunud - ju siis on tegemist tõelist superstaaridega.

Neil ärevatel aegadel...

Sain täna järgmise meili, mille nüüd eestikeelsena Svenssonbladeti lugejatele edastan:

"Kui ostsid umbes kolme aasta eest 100 000 krooni eest Ericssoni aktsiaid, siis nüüdseks on need väärt umbes 4600 krooni.

Kui ostsid seevastu telekomi aktsiaid, näiteks Song Networks, on sinu 100 000 kroonist alles 791 krooni.

Kui sa kolm aastat tagasi tark ja läksid Systembolagetisse [svenssonimaa alkoholimonopol] ning ostsid 100 000 krooni eest õlut, oli sul kindlasti mõnda aega päris lõbus. Ning kui sa need pudelid täna taarakogumispunkti viid, siis saad tagasi 6741 krooni."

Järeldused võib igaüks ise teha. :-)

Kuidas Rootsi meedia Swedbanki põhja laseb

Nüüd on juba kolmel õhtul järjest SVT uudistesaated sisaldanud reportaazhi Swedbankist, millel on ajakirjanike arvates läheb õige haprasti. Ühel õhtul näiteks üritasid reporterid panga kundedelt välja pressida, kas nad ikka võtavad oma raha välja ja kas nad ikka tunnevad muret tuleviku ees. Kordamata ei jäeta sedagi, kui paljud oma konto Swedbankis on viimasel ajal sulgenud (10% rohkem kui mullu septembris). On tõesti ime, kui Swedbank ajakirjanduse survele vastu peab, ehkki nii keskpanga kui ka finantsinspektsiooni spetsid kinnitavad kui ühest suust, et paanikaks pole hetkel põhjust.

Ilmselt tuleks siinkohal märkida, et Swedbanki image Rootsis ja Eestis on kardinaalselt erinev. Eestis seostub Hansapank-Swedbank eelkõige eduka ning dünaamilise organisatsioonina, Eesti majanduse (kunagise) lipulaevana. Siinpool Läänemerd on Swedbankil kunagise hoiukassa mekk man ja sestap õnnestub meedial Rootsis kergema vaevaga Swedbanki aadressil paanikat tekitada.

Eilses saates võeti jutuks ka Baltikumi ja eriti Eesti majandus, sest Swedbank ja SEB valitsevad 80% Eesti laenuturust. Ilmselt on vähe neid, kes poleks viimastel nädalatel märganud uudiseid sellest, kuidas valitsused on raskustesse sattunud panku üle võtnud või neid rahasüstidega toetanud. Paratamatult tekitab see küsimuse, mis saab siis, kui Eesti satub sellisesse finantskriisi, et riik peaks majanduse päästmiseks sekkuma. Aga et milline riik siis? Rootsi või Eesti? Eilsetes uudistes anti teada, et Balti riikide ja Rootsi keskpangad on allkirjastanud memorandumi, mille sisuks olevat lühidalt see, et Swedbankil ja SEB-l lastakse ärevatel aegadel omapäi toime tulla. Ainult äärmise kriisi korral sekkuvat keskpangad ühiselt.

Märkimata ei saa jätta ka seda, et eilses saates andis intervjuu Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik. Saatuse irooniana tegi ta seda puhtas rootsi keeles (mis pole tegelikult üllatav, arvestades, et ta on Rootsis üles kasvanud). Iroonia lihtsalt selles, et nagu Svenssonbladet juba varem on kirjutanud, siis langetatakse Eesti majanduse kaalukaimad otsused tänapäeval Stockholmis. Ja sestap on ju asjaolu, et Eesti Panga nõukogu esimees võib käia Rootsis vaibal aru andmas, pragmaatiline, ent ometi väga kõnekas.