Numbritest

Rootslastel on numbritega eriline suhe. Näiteks on nad otsustanud nädalad ära nummerdada: nädal 1 on aasta esimene ja nii edasi kuni nädal 52-ni. Kuuldavasti tuleb nädalate nummerdamist ametlikes ringkondades ette ka teistes riikides, aga et kaks eraisikut oma kõige argipäevasemas vestluses mainiks, et nädalal 37 sõidame perega puhkusele, pole ma küll üheski teises riigis kohanud. Kas poleks suupärasem öelda septembri teisel nädalal? Teine number, milleta Rootsis hakkama ei saa, on isikukood (ehk personnummer). Erinevalt näiteks Inglismaast või Belgiast ei saa Rootsis isikukoodita isegi pangakontot avada, rääkimata muudest keerulisematest ettevõtmistest.

Samal ajal on rootslased osa asju nummerdamata jätnud, näiteks korterid. Selle asemel kirjutavad nad korruse numbri ja selle järele tr (mis tuleb sõnast trappa ja tähendab treppi). Sealjuures loetakse Eesti mõistes esimene korrus bv-ks (bottenvåning ehk otsetõlkes alumine korrus). Nii et minu elamise 1 tr vastab eestlaste arusaamises teisele korrusele. Korterite nummerdamata jätmise tulemuseks on see, et külalisi võivad oodata raskused majja pääsemisel. Näiteks minu praeguses elukohas tuleks välisukse kõrval olevatel nuppudel toksida sisse kodune telefoninumber. Tekib ainult küsimus, mis saab siis, kui korteriomanikul polegi tavatelefoni...

Kõigi maade jänesed, ühinege!

Rootslased armastavad organiseeruda ning moodustada erinevaid ühinguid. Organiseerumise tipptaset näitavad minu meelest jänesed, st mitte loomad vaid need, kes bussis või rongis ilma piletita sõidavad. Jänesed on nimelt asutanud organisatsiooni Planka, mis võtab enesele vastutuse trahvi maksmise eest, kui organisatsiooni liige ühistranspordis piletikontrolörile vahele jääb. Liikmemaks on Stockholmis 100 SEKi kuus, mis jääb oluliselt alla ühistranspordikuupiletile (620 SEK). Lisaks on eraldi väljatöötatud paketid turist-jänestele ning nädalavahetuse- ja ööjänestele. Ühingu koduleht selgitab olemasolevatele ning potentsiaalsetele liikmetele detailselt, kuidas erinevates transpordivahendites piletita sõita nii, et kontrolöridele mitte vahele jääda.

Kuid ärge arvake, et tegemist oleks mingi pätibandega, kes lihtsalt üritab transpordifirmadel nahka üle kõrvade tõmmata. Organisatsioon peab oma eesmärgiks tasuta ühistransporti ning lähtub ideoloogiast, et ühistransporti tuleb finantseerida kohalikust eelarvest. Selline üllas eesmärk seab ühingu tegevuse uude valgusesse ning annab organisatsioonile ju lausa robinhuudiliku imago. Parafraseerides kommunistide loosungit: kõigi maade jänesed, ühinege! :-)