Helipuldi taga

Et Rootsi teeb enamikule suurriikidele popmuusika vallas lõdva randmega 1-0 ära, ei ole kuigi suur saladus. ABBA, Ace of Base ja Roxette kuuluvad popi kullafondi, ent Rootsist tuleb ka hulk artiste, kelle karjäär pole võibolla sedavõrd pikk, kuid kes ometi võivad hiilata rahvusvahelise eduga. Viimase aja nimedest näiteks Basshunter või Agnes Carlsson.

Vähem tuntud on aga fakt, et rootslased on mihklid mitte ainult laulma, vaid ka popmuusikat tootma. Üks edukamaid rootslastest produtsente on Max Martin, kelle loomingusse kuuluvad näiteks Britney Spearsi "Oops! I did it again", Celine Dioni "That's the way it is", Bon Jovi "It's my life" või läinud aastane superhitt Kate Perry "I kissed a girl".

Teine helipulditagune maailmanimi on Anders Bagge, kes on kirjutanud ja produtseerinud laule Madonnale, Janet Jacksonile, Santanale ning Enrique Iglesiasele. Anders Bagge - koos eksabikaasa Laila Bagge ning Andreas Carlssoniga - sai laiemale avalikkusele tuntuks kui Idoli (Eesti otsib superstaari Rootsi vaste) zhürii liige. Muide, ka seesamane Andreas Carlsson ei saa kurta, et tal oleks halvasti läinud: tema produtseeritud laulud on müünud kokku üle 100 miljoni eksemplari, muuhulgas näiteks tänu N'synci, Backstreet boysi ja Britney Spearsi edule.

Superedukaid popmuusika produtsente on Rootsis veel teisigi. Ja ehkki nad on sageli tundmatud ning hoiduvad intervjuudest, siis võib üsna kindlalt väita, et Rootsi popmuusikaime on suures osas tingitud mitte rootslaste keskmisest paremast lauluoskusest (milles ma eestlase kui laulurahva esindajana pean kahtlema), vaid pigem nendest, kes helipuldi nuppe keeravad.