Rootsi tiiger

Rootsi tiiger (vaata pilt, autoriõigus rahvusraamatukogu) ei viita ei tiigrihüppele, ehkki rootslaste arvutilembus on ju ka üldtuntud, ega kiirele majanduskasvule, nagu näiteks räägitakse Aasia tiigritest. Rootsi tiiger pärineb hoopis Teisest maailmasõjast ning põhineb sõnademängul. Nimelt võib En svensk tiger tähendada nii rootsi tiiger kui ka rootslane vaikib. Tiigripildi võttis 1941. aastal kasutusele Riigi Infoamet, mis kutsus selle abil rootslasi ettevaatlikkusele ning vaikimisele kõigest sellest, mis võinuks neutraalset Rootsit sõjas kahjustada. Tiigril oli samuti oluline sümbolne roll, sest ta kehastab tugevat ja julget looma - ehk neid omadusi, mida sõja ajal väga vaja.

Oli see tänu tiigrikampaaniale või muudele asjaoludele, aga Rootsi suutis Teisest maailmasõjast puutumata välja tulla. Vaikimine pole ka tänastele rootslastele sugugi võõras. Kui keegi ühistranspordis kõva häälega lällab, siis saab ta kõigi lähedusesolijate halvakspaneva pilgu osaliseks. Samas tuleb väga harva ette seda, et keegi lärmajat korrale kutsuks või muul moel aktiivselt sekkuks. Isegi kui rootslane ilmselgelt ülekohtu ohvriks satub, reageerib ta reeglina vaid vaikselt protestides. Eestlasele võib see esmapilgul mõjuda väga võõrastavalt, kuid ajaloos tagasi vaadates võib üsna kindlalt väita, et ettevaatlikkus ja vaikimine näivad olevat Rootsit hoidnud. Ehk ka tulevikus.