Laulud meid ühendavad

Paar nädalat tagasi käisin Stockholmi Eesti Segakooriga laululaagris. Sai lauldud, kohvitatud, lobisetud, saunatatud ja mida kõike veel. Nagu mitmepäevastel kooriüritustel sageli juhtub, läks pärast õhtusööki laulmiseks. Läbi võeti nii laulupidude põhirepertuaar kui ka mõned jõululaulud. (Muide, ühe keerulisem jõululauluga toime tulemiseks võtsime appi isegi YouTube, tänu millele lauldi meile õige viis ette.) Väga vahva oli!

Ma ei saa märkimata jätta, et tollel improviseeritud laulmisel tulid välja ka mõned selged erinevused Rootsis üleskasvanud eestlaste ning viimasel kümnel-kahekümnel aastal Eestist siia kolinute vahel. Näiteks Viimse reliikvia (minu jaoks) klassikaks muutunud laule oskas vaid mõni üksik rootsi taustaga eestlane. Samas tekitas meis, post-sovjettides teatavat võõrastust, kui võeti laulda venelaste Kalinka, mida rootsi taustaga inimesed näisid valdavat. Need olid muidugi üksikud erandid. Suures osa laulud meid siiski ühendavad... :-)