kolmapäev, detsember 27, 2006

Kingitud hobune

Rootsis ei ole jõulupreemiad nii tavalised kui Eestis. Vähemalt ülikoolis, kus mina oma päevi veedan, pole kunagi jõulupreemiaid makstud. Seevastu teeb ülikool töötajatele aga igal aastal kingituse. Minu siin viibimise ajal on kingitused aina nirumaks muutunud. Esimesel aastal saime tõeliselt shefid juustunoad (2 tükki), teisel aastal teki, kolmandal aastal õliküünla ning tänavu... mingi üsna arusaamatu musta savinõu. Ilmselt sai isegi rektor aru, et kingitus tekitab alluvates küsimusi, seetõttu lisas ta oma tervitusse, et nõud võib kasutada vaasi, pliiatsihoidja või kruusina.

Kingitud hobuse suhu ei tohtivat vaadata, aga blogis võib isegi kingitud hobusest kirjutada... ;-)

pühapäev, detsember 17, 2006

Aasta jõulukink

Igal aastal valib Rootsi Kaubandusuuringute instituut aasta jõulukingi, andmaks inspiratsiooni neile, kelle jaoks kingiostmine on rist ja viletsus. Muuhulgas on selle auväärse tiitli pälvinud näiteks mobiiltelefon (1994), talvemüts (2003) ning pokkerimäng (2005).

Tänavu on aasta jõulukingiks helikandjale salvestatud raamat, st näiteks kassetile või CD-le loetud teos. Heliraamatuid (kui neid asju niiviisi nimetada võib) kohtab ka Eestis, näiteks pimedatele mõeldud kassettide näol, millelt võib kuulata romaane või luulet. Rootslased on aga nii kaugele jõudnud, et heliraamatud lähevad müügiks nagu soojad saiad: viimase kolme aastaga on nende müük enam kui kolmekordistunud. Klientide hulk kasvab eriti nende hulgas, kes peavad igal hommikul autoga kauge maa taha tööle ning õhtul tagasi koju sõitma. Ja transpordiühing on asutanud isegi heliraamatute raamatukogu, kust pikamaa-autojuhtidele neid tasuta välja laenutatakse.

teisipäev, detsember 12, 2006

Neutraalne Rootsi

Paari nädala eest tiriti Rootsi meedias päevavalgele üks üsna ootamatu fakt. Vastupidiselt üldtunnustatud arusaamale, et Rootsi on üks kõige neutraalsemaid riike maailmas, selgub, et Rootsis tööstus osaleb tarnijana peaaegu kõigis suurtes sõdades. Nimelt on Rootsi relvaekspordilt ühe inimese kohta maailmas esikohal. Isegi kui absoluutarve vaadata, kuulub Rootsi maailma riikide seas relvaekspordi esikümnesse.

Rootslased on omandanud kaks lihtsat tõde: 1) raha ei haise ja 2) oma imago eest tuleb hoolt kanda. Ehk siis avalikkuse ees hoiab Rootsi oma neutraalset joont, näiteks vältides liitumist NATOga, kritiseerides George Bushi ning kehtestades isegi reegli, et sõdivatele riikidele relvi müüa ei tohi. Teisalt seisab siinne kaitsevägi koos kohalike militaartöösturitega kõrvuti suurtel relvamessidel ja teeb reklaami Rootsi relvatööstusele. Rootsi peamine relvaeksportöör SAAB omab koostööpartnereid teises Euroopa riikides, kus neutraalsusest sama palju ei räägita kui siin. Nende partnerite vahendusel leiavad ka Rootsis valmistatud relvad tee sõjakolletesse.

Muuhulgas on Rootsi relvi kasutanud USA, seda isegi viimati Iraagis. Relvaekspordilube jagava komitee esindajad kinnitavad aga südamerahuga, et USA näol on tegemist demokraatiaga, mistõttu relvamüügis pole probleemi.

teisipäev, detsember 05, 2006

Jõuluostud


Stockholmi kesklinnas asuva PUB-kaubamaja vaateaknale ilmus hiljuti ülalolev suur valgusreklaam, millel seisab: "Kui igaüks sooviks rahu uue televiisori asemel, siis olekski rahu. John Lennon".

Head jõulushoppingut!

reede, detsember 01, 2006

Seda oled sa alati teada tahtnud

Uudishimu olevat inimlik. Iseasi, kui palju uudishimu. Eelmisel nädalal avati Rootsis veebilehekülg nimega ratsit.se, millelt leiab iga rootslase kohta huvitavaid isikuandmeid. Näiteks, kus ta elab, millal ta sündinud on ja - kõige huvitavam - kui palju ta eelmisel aastal teenis. Mis oleks huvitavam, kui vaadata järgi, kui palju näiteks naabrimees mullu teenis? Või ülemus? Või sõber, kes hiljuti ootamatult kaatri ja maja ostis?

Ajakirjanduses spekuleeriti küll ratsit.se seaduslikkuse üle, kuid seni on leht igal juhul avatud. Registreeritud kasutajate arv aina kasvab ja jõuab ilmselt täna õhtuks 200 000-ni. Põhimõtteliselt on ju saidi eesmärk väga ilus: anda ülevaade inimeste krediidiusaldusväärsusest ehk siis sellest, kui palju keegi laenu suudaks võtta. Aga kui sedasorti info lihtsalt niimoodi netti üles riputatakse, siis ma kahtlustan küll, et isegi väga naiivsed inimesed ei usu väljaöeldud eesmärki.