Sportlikud eluviisid

Rootslased armastavad sporti ja sportlasi. Põngerjad pannakse paariaastaselt trenni, igas väikseski külas on oma staadion ning kõikjal propageeritakse tervislikke eluviise. Tulemus: viimati, kui rootslased olümpiamängudel medaliteta jäid, juhtus 1904. aastal St Louisis (ja ma kahtlustan, et lihtsalt sel põhjusel, et Rootsi toona ei osalenud). Ka sportlasi ülistatakse nii meedias kui ka rahvapidudel taevani, olgu kangelasteks olümpiakulla võitnud hokimeeskond või Christian Olsson, Kajsa Bergqvist ja teised kergejõustiklased, kellelt paari nädala pärast Göteborgis toimuvalt kergejõustiku-EMilt oodatakse järjekordset medalisadu.

Ei ole midagi mõistetavamat, kui et sportlased kasutavad oma populaarsust ära ning osalevad reklaamides, teenides sellega kena kopika. Aga kuidagi kummaline tundub ettevõtete valik, mida nad reklaamivad. Ma saan veel aru jalgpallur Fredrik Ljungberg'ist, kes sai ülemaailmselt tuntuks Calvin Kleini aluspesupoisina, ning Carolina Klüftist, kes viskab Nike'i reklaamis oda. Kuid viimase paari nädala jooksul olen siin kohanud kolme reklaami, mis näivad sportlikele eluviisidele täielikult vastu käivat. Nimelt kutsub kergejõustiklane Stefan Holm lapsi McDonaldsisse ning jalgpallurid Fredrik Ljungberg ja Henrik Larsson õhutavad vastavalt Pringles'i ja Estrella krõpse sööma.

Muidugi, raha ei haise, isegi kui seda palju on. Aga kummaline, et sportlased ei karda oma integriteedi pärast. Paistab, et aeg on küps alustamaks turundus- ja brändikoolitust tippsportlastele... :-)