Maadeavastaja

Ma tean, et ei ole viisakas teiste inimeste vestlust pealt kuulata. Aga vahel on see nii huvitav, et mitte ei saa sellest loobuda. Seda enam, kui pealtkuul(a)misest pole pääsu.

Üleeile oli just üks selliseid juhuseid. Lennukis Stockholmist Brüsselisse istusid minu kõrval üks belglane ja soomlane, kes omavahel vestlesid. Korraga läks jutt selle peale, et belglane oli oma Stockholmis viibimise jooksul kohanud üht eesti soost tütarlast, kes talle väga meeldis, ja ta küsis soomlaselt kui eestlasi lähemalt tundvalt inimeselt eestlaste kohta arvamust. Soomlane oli viisakas ning kiitis eestlaste tublidust viimasel kümnel aastal, kuid ei jätnud mainimata, et eestlastel tuleb veel pikk tee käia enne, kui nad 'päris-eurooplasteks' saavad.

Belglase jaoks oli ilmselt esimest korda, kui ta eestlaste ja Eestiga kuidagi kokku puutus. Ja tema huvi nii eestlaste vastu üldiselt (kui eriti vist tolle tütarlapse vastu) oli siiras, kuid seda varjutas teatav hirm "vene kultuuri" ees, nagu ta väljendus. Nojah, aga mille muuga ta oskakski Eestit seostada? Vähemalt positiivne, et belglase arusaam eestlastest oli neutraalne mitte negatiivne, nagu see sageli rootslaste seas kipub olema. Ilmselt ei ole Eesti pangaröövlid ja prostituudid veel Belgiasse jõudnud... Ehk ei jõuagi.