Ma kolin!

Aaah, alles see oli, kui ma Svenssonbladeti vahendusel kurtsin, kui pagana tülikas on Stockholmis korterit leida. Täna helistati mulle kohalikust majavalitsusest (see on selline hea nõukaaegne termin, mis sobib seda asutust hästi iseloomustama) ning teatati, et kõrged ülemused on mu palveid ja sooviavaldusi kuulda võtnud ja 1. septembrist võin elada kahetoalises korteris Huddinge centrumis. Üür on küll 1400 SEKi võrra kõrgem kui tänases ühikatoas, kuid 21 ruutmeetrises pugerikus elamise asemel hakkan siis laiutama 61 ruutmeetril. :-)

Ainuke aga on selle juures, et ma pole seda korterit veel näinud. Mulle anti küll see võimalus, ent kuna ma olin selles piirkonnas juba kahte korterit vaatamas käinud, kuid neid üürida ei saanud, siis lõin käega, arvates, et ega mulle niikuinii sedagi korterit eraldata. Ja nüüd siis... Jääb üle loota, et eelmised üürilised selles korteris jaanituld teha ei otsusta...

Kui midagi väga viltu ei lähe, siis saan alates sügisest palju kergemini külalisi vastu võtta, nii et välkommen!