Kuidas nimi meest rikub

Eesti vanasõna väidab, et nimi ei pidavat meest rikkuma (kui mees just ise nime ei riku). Nüüd on paraku selgunud, et rikub küll ja kuidas veel. Nimelt uurisid Stockholmi ülikool, migratsiooniamet ja ametiühingute keskliit, mil moel inimese nimi on seotud palgaga - ning kui nime muuta, siis kas seeläbi saab palka juurde. Ja selgus, et seos on täiesti olemas. Eriti soovitav on nime muuta kõigil Mohammedidel, Slobodanidel ja Ersurumidel, sest see võib anda oma tuhat Rootsi krooni igakuist palgalisa, kirjutab tänane Dagens Nyheter.

Uuringus analüüsiti, kuidas läheb tööturul neil mitterootslastel, kes pole oma nime muutnud, võrreldes nendega, kes seda on teinud. Juba mõnda aega on siinmail räägitud, et välismaalasi ahistatakse tööturul: võõrapärase nimega inimene ei pääse isegi tööintervjuule, ehkki tal võib olla uhkem CV kui rootsi nimega konkurendil. Seni polnud aga keegi probleemi kvantitatiivselt hinnanud. Nüüd siis aga on teada, et neil immigrantidel, kes niikuinii teenivad Rootsi mõttes vähe (100 000 SEKi aastas) on otstarbekas oma võõrapärane nimi rootsipärasega asendada, sest see seeläbi tõuseb nende aastasissetulek keskmiselt 12 000 SEKi võrra.

Paraku pole nime muutmine niisama lihtne. Perekonnanime vahetus eeldab, et oma nõusoleku peavad andma kõik sama perekonnanime kandvad isikud. Seega on sisuliselt välistatud, et mõni araablane saaks end tulevikus Anderssoniks või Svenssoniks kutsuda lasta, sest keegi ei suuda kõigi tuhandete Anderssonide ja Svenssonitega ühendust võtta. Ise tunnen ühte eesti päritolu tütarlast, kelle vanavanemad Rootsi kolides võtsid nimeks Vifell... See pole küll ülirootsilik nimi, aga ikka parem kui eesti oma. Samas pidavat soomeugrilik nimi tänu suurele hulgale soome immigrantidele igal juhul parem olema kui näiteks slaavilik, väidavad uuringu tegijad. Kokku vahetavab Rootsis nime umbes 1200 inimest aastas.