Kuidas lätlased rootslastele ära panid

Eile langetas Euroopa Kohus otsuse kolm aastat tagasi alanud konfliktis, kus üks läti ehitusfirma soovis Rootsis koolimaja ehitada, kuid sattus siinsete ametiühingute blokaadi, kuna keeldus kirjutamast alla siinsetele kollektiivlepingutele. Kohus otsustas, et ametiühingud läksid oma käitumises liiale, mistõttu lätlasi võib selles loos võitjaks pidada.

Kõlab nagu suhteliselt igav juriidiline sodipodi, kas pole? Aga minu meelest on see väga huvitav case, mida tasuks ka Eestis tõsisemalt jälgida. Konflikti sisu oli lühidalt selles, et läti ehitusfirma uskus sinisilmselt, et Euroopa Liidu laienemisel võivad nad teises liikmesriikides oma teenuseid pakkuda. Nad võitsid konkursi kooli ehitamiseks Vaxholmis ning asusid tööle. Ehitustöölistele maksti läti mõistes korralikku palka, mis oli siiski madalam kui Rootsis tavaks. See tõigi kaasa siinsete ametiühingute protesti ja nõudmise, et läti ehitustöölistele samasugust palka makstaks nagu rootslastele.

Rootsi on üks väheseid riike, kus miinimumpalka pole seadustega paika pandud, vaid selle lepivad tööandjad ning töötajad ametiühingu vahendusel kokku. Sellisele lähenemisele pandi alus 1938. aastal ning seni on "rootsi mudel" kõik vapustused üle elanud. Globaliseerumise ning eilse kohtuotsusega saab aga järjest selgemaks, et peaaegu 70-aastane reeglistik vajab kaasajastamist.

Kui 1930. aastatel võis ametiühinguid pidada tõelisteks töötajate eest seisjaks, siis tänases Rootsis on ametiühingud eelkõige väga tugev poliitiline jõud, mille seos sotsiaaldemokraatidega on üldteada. Byggnads - ehitustöölisi esindav ametiühing - kasutab oma positsiooni ära ning rakendab väga protektsionistlikke võtteid, näiteks tolle Läti ettevõtte, aga ka rootslastest ehitustööliste suhtes, kes on keeldunud ametiühingusse astuma. Kuna ametiühingud omavad nö poliitilist immuunsust, ei julge keegi nendega eriti kakelda.

Mida eilne kohtuotsus Eesti ettevõtetele tähendab? Eelkõige seda, et teenindusettevõtetel saab olema lihtsam Rootsi turule tulla. Euroopa Liitu astumisel oli üheks präänikuks ju just teenuste ja kaupade vaba liikumine. Pärast eilset otsust võib ilusatest sõnadest ka tegelikkus saada.