Ei on ei on jah

Neile, kes viimastel päevadel Stockholmis ringi liikunud, ei jää märkamata seksuaalse alatooniga multikalaadsed reklaamid, mille on riputanud välja okejsex.nu. Reklaamide sõnum on lihtne: kedagi ei tohi sundida tegema seda, mida nad ei taha. Ehk siis kui tütarlaps ütleb ei, siis tähendab see ei.

Reklaamikampaania taga peitub kohtuasi, mis shokeeris sügise hakul siinset avalikkust. Nimelt mõistis kohus õigeks kaks noormeest, kes olid üht baaris kohatud ja voodisse meelitatud neidu vägistanud. Seda hoolimata asjaolust, et nende vastu oli esitatud väga veenev tõendusmaterjal. Meedia pani asja suure kella külge ning tekkis arutelu sel teemal, kui palju sõnaõigust naistel Stockholmi vingemates baarides tegelikult on. Stockholmi teatud eksklusiivsemate linnaosade baarides toimuvat on võrreldud 19. sajandi Iraaguga, kus naiste õigustest polevat haisugi. Teise astme kohus määras (loodetavasti siiski mitte ainult meedia survel) paari nädala eest noormeestele paariaastase vanglakaristuse ning see on diskussioonile ainult uut hoogu andnud.

Rootslased armastavad end pidada üheks maailma kõige võrdõiguslikumaks riigiks. Olulisemates riigiametites ja kõiksugu nõukogudes on sookvoodid, mis üldjuhul tähendavad, et naisi peab seal istuma vähemalt 40%. Lapsepuhkusele on võrdselt õigus nii emal kui ka isal jne. Samas tundub, et kui seadused sinnapaika jätta ning vaadata, mis tegelikult toimub, siis pole Rootsi rahvusvaheliselt sugugi nii edasijõudnud, kui rootslased ise usuvad. Näiteks ÜRO inimarengu aruande taga peituvast statistikast selgub, et Eestis töötab kõrgematel ametikohadel ja tippspetsialistidena protsentuaalselt rohkem naisi kui Rootsis. Ülalkirjeldatud Stureplani juhtum ja käimasolev reklaamikampaania aitavad ehk suhtumist muuta.