Ajude väljavool

Eestis räägitakse üha enam sellest, kuidas saada üle tööjõupuudusest: kas meelitada riiki tagasi need, kes sealt Euroopa Liitu astumisel parematele jahimaadele on suundunud või anda töölube ukrainlastele ja venelastele.

Rootsis - üllatus, üllatus - käib peaaegu sama diskussioon. Siinse statistikaameti andmetel töötavat 54 000 rootslast välismaal elades samal ajal endiselt Svenssonitemaal. Valdavalt töötatakse Norras ja Taanis, sest sealsed palgad on Rootsi omadest oluliselt kõrgemad. Hiljutises Agendas väideti, et näiteks pagarid teenivad Taanis umbes 40% ja Norras ligi 100% rohkem kui Rootsis ja meditsiiniõed mõlemas naaberriigis umbes poole rohkem kui siin. Pärast seda, kui Rootsi ja Taani vahel sild avati, muutus Kopenhaagenisse tööle pendeldamine paljude jaoks enesestmõistetavaks. Lisaks sellele on kasvanud nende inimeste arv, kes Rootsi täielikult maha jätavad ning kolivad enamasti Suurbritanniasse, USAsse või Norrasse.

Paljudele Rootsi poliitikutele ootamatult pole Euroopa Liidu laienemine toonud kaasa ajude ja töökäte sissevoolu, vähemalt mitte selles ulatuses nagu kardeti. Teatavasti oli Rootsi koos Iirimaa ja Suurbritanniaga nende väheste riikide hulgas, mis ei seadnud Euroopa Liidu uute liikmesriikide kodanikele piiranguid oma tööturul. Kui Briti saari tabas ida-eurooplaste invasioon, mis sundis UK-d ettevaatlikkusele (näiteks jaanuaris ELi astunud rumeenlased ja bulgaarlased ei saa sama lihtsalt UK-sse immigreeruda kui eestlased), siis Rootsi avas oma tööturu kohe ka Rumeeniale ja Bulgaariale. Statistikaameti andmed näitavad, et ehkki huvi Rootsis töötamise vastu kasvab vaikselt, on see siiski väga tagasihoidlik. Näiteks aasta esimese üheksa kuuga on siia saabunud vähem kui 2000 rumeenlast ja alla 1000 bulgaarlase.

Miks siis inimesed Rootsi elama ja tööle tulla ei taha? Osalt ilmselt on asi keeleoskuses, ehkki ma kahtlustan, et UK-sse immigreerub massiliselt umbkeelseid poolakaid, kes nii või teisiti töötavad ametites, kus erilist keeleoskust vaja pole. Osalt mängib rolli palk: kui juba välismaale tööle minna, miks siis suhteliselt vaesesse Rootsi (näiteks Norraga võrreldes). Oma osa on ilmselt ka siinse tööturu spetsiifikas, näiteks alampalga puudumisel, mis hirmutab ametiühingutega mitte harjunuid. Lõppeks ei ole vist põhjamaiselt kinnine temperament ka paljudele meele järgi.