Lumi tuli maha ja valgeks läks maa

Kolmapäeva hommikul hakkas lund sadama. Sadas ja sadas. Päev otsa. Õhtuks halvas lumekaos kogu linna. Näiteks bussisõit kesklinnast Huddingesse võttis tavalise 30 minuti asemel 2 tundi ja 45 minutit. Sõiduautodel keelati mõnedes piirkondades üldse sõitmine (aga nad ei oleks niikuinii sõita saanud, sest kõik teed ja tänavad olid täis suvekummide tõttu juhitamatuks muutunud sõidukeid, mis liiklust blokeerisid). Stockholmist põhja poole ei väljunud ühtegi rongi ja reisijatel tuli öö veeta keskraudteejaama põrandal.

Mul isiklikult läks õnneks, sest sattusin tol pärastlõunal sõitma ainult töölt koju ja see läks ilma suuremate vapustusteta. Küll aga võis ajalehest järgmisel päeval lugeda küllalt ebarootslaslikku üksteise süüdistamist: linnavalitsus pahandas transpordifirma SL peale, SL omakorda süüdistas teekoristajaid ja nood linnavalitsust. Jagatud vastutus, teadagi, on vastutamatus.

Talv tungib siiski ka minu ellu. Korter on parajalt külm, näiteks täna hommikul oli vannitoas ainult 15 kraadi. Ka kontorisse minnes tasub kampsun selga tõmmata. Maja, milles mu kontor paikneb, oli algselt mõeldud vaid ajutise barakina, kuid nüüd on sinna deporteeritud doktorandid, kelle jaoks mujal kohta ei näi leiduvat. Seetõttu pole mu kontoriseinas radiaatorit, vaid pean leedulannast naaberdoktorandinnaga elektriradikat jagama: kaks tundi minu juures, kaks tundi tema juures ja nii edasi. Hmm. Ees ootab kuus kuud talve. Wish me luck.