Tõde ja õigus (tappa)

Eile langetas kohus otsuse Rootsi meedias palju tähelepanu pälvinud Rödeby juhtumis, mis on minu meelest sedavõrd märkimisväärne, et sellest tasub ka siin kirjutada. Rödeby on umbes 3000 elanikuga kolkaküla Lõuna-Rootsis, muretu, rahulik ja igav. Ent vist just igavuse peletamiseks hakkas üks poistekamp seal üht perekonda terroriseerima: kamba liikmed helistasid neile öösiti, ähvardasid perepoja tappa ja muud sellist. Ohvriks sattunud pere võttis ühendust politsei ja sotsiaalametiga, kuid ei saanud neilt abi, ehkki terror kestis juba umbes aasta.

Läinud sügisel võttis asi tõsisema pöörde, kui poistekambal tekkis kohalikus kõrtsis suurem sõnavahetus ühe perekonnatuttavaga. Samal ööl tuli kuueliikmeline kamp pere õuele ning asus seal asju puruks peksma. Pereisa võttis seepeale välja püssi ning tulistas neli lasku, tappes ühe 15-aastase sissetungija ning haavates üht 16-aastast poissi. Asi läks kohtusse ning eile tuli otsus, mis mõistis pereisa täielikult õigeks. Paari nädala eest oli poistekamba ellujäänud liikmed mõistetud ühiskondlikule tööle, sest vanuse tõttu ei saa neid muud moodi karistada.

Tänaseid lehti lugedes jääb mulje, et paljusid hämmastas selline kohtuotsus: kuidas on võimalik keegi maha lasta ja ometi ilma karistuseta pääseda. Kohtuotsuses tuuakse põhjusena välja, et pereisa tabas paanikahoog, mistõttu ta ei suutnud oma käitumist ja selle võimalikke tagajärgi adekvaatselt hinnata. Teisalt küsivad paljud, kuidas nad ise oleksid samas situatsioonis käitunud: kas sult võib tõesti eeldada kaalutletud ja rahulikku käitumist, kui sind on aasta otsa provotseeritud ning su aias laamendab kuus pätti.