Teha head

Ma pean piinlikkusega tunnistama, et mulle on rootslased jätnud üsna ihne mulje. Heategevusest rääkides tuuakse ju sageli esile USA, mitte Euroopa riigid. Osalt on see mõistetav, sest Ameerikas on maksud Euroopast keskeltläbi mõnevõrra madalamad ning sestap on heategevusel täita roll, mis Euroopas on eelkõige valitsuse kanda. Rootsi peaks selles osas eriti ekstreemne näide olema, sest siinsed maskud on ühed maailma kõrgeimad. (Tõsi, mõne aasta eest läks Taani meist oma maksukoormusega mööda. Haa!) Teisisõnu peaks siinsed annetajad kitsid olema ning ka abivajajad ei peaks sedavõrd annetustest sõltuma kui mujal.

Aga tuleb välja, et keskmine rootslane annetas mullu 550 SEKi ehk ligemalt 1000 Eesti krooni. Suurimateks annetuste vastuvõtjateks on Vähifond ja Päästke Lapsed. Esikümnesse mahuvad veel muuhulgas Unicef, Punane Rist, SOS-lastekülad ning Maailma Looduse Fond. Rootsi kirik on üks väheseid suuri annetuste vastuvõtjaid, kellele kingitud summad on üle-eelmise aastaga võrreldes langenud. Asja juures on märkimisväärne seegi, et erinevalt paljudest teistest riikidest ei luba Rootsi maksuseadused annetusi tuludest maha arvata.