Krokodillidest ja ametnikest

Eesti Ekspress kirjutab, et järgmisel aastal läheb avalikus sektoriks "jõhkraks" koondamiseks, et riigieelarve kuidagigi tasakaalu saada. Kärpimiskomisjon ehk krokodillid, nagu ajakirjandus neid kutsub, panevad ette, et ametnike palgafond külmutatakse kaheks aastaks. Karm. Eriti kui seda rootsi vaatevinklist analüüsida.

Hiljuti ilmunud Avaliku teenistuse aastaraamatust selgub, et Eestis on tuhande elaniku kohta 22 ametnikku, samal ajal kui Rootsis on neid 140 ehk ligi 7 korda nii palju kui Eestis. Ametkondi on absoluutarvult ka Rootsis oluliselt rohkem kui Eestis: vastavalt 509 ja 72. Muuhulgas tegutsevad Rootsis ka sellised ametid nagu kuritegevusohvrite amet, strateegiliste toodete inspektsioon, nakkuskaitseinstituut, võlgade väljanõudmise amet ja lasteombudsman. Riiklike ametkondade hulka loetakse siinmail ka osa muuseume, mis Eesti ametkondade statistikas ilmselt ei kajastu.

Rootsi on kindlasti ekstreemne näide selle kohta, kuidas ametnike ja ametkondade arvu (kunstlikult) suureks puhuda. See on olnud üks võte tööpuuduse vähendamiseks, seda eriti eelmiste valitsuste ajal. Ja on tõesti küsitav, kui vajalikud ning tõhusad kõik need ametkonnad on. Paberil paistab ju väga hea välja, kui kõiksugu rühmade toetuseks töötab kusagil usin ametkond, ent kas see ka tegelikkuses mingit tulemust annab, ei tea ilmselt keegi. Samas on mul suhteliselt raske ette kujutada, kuidas Eesti avalike teenuste kvaliteet säilib, kui töötajatele mõista antakse, et neil on targem lahkuda. Eelkõige lähevad ju ikka taibumad, kes ka mujal tööd leiavad. Polegi vist muud, kui jääme uut majanduskasvu ootama...